Graniidid

Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke ja muid mineraale.

Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. Kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Varasemates ehitistes ja graniitkillustiku tegemiseks on Eestis kasutatud rändkive.

Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Väga suur osa kive, mida pakutakse graniidi nime all, ei ole tegelikult graniidid, vaid erinevad kõvad tardkivimid(gabro, basalt) ja moondekivimid(gneiss, kvartsiit).

Graniit ehk raudkivi on väärtuslik ehitusmaterjal. Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55…2,7 g/cm³